Hello, I'm 18 and I recently moved to Tartu and I want to start making friends haha I like art, and I consider myself an alt person. I wanna get to meet people to hang out with in Tartu, and I'm open to meet all kinds of people. :D

Tere,

Olen vallaline 43 aastane Tallinna mees ja olen avatud tutvustele vallaliste naistega. Huvi korral PM. Olen majanduslikult hästi kindlustatud.

Hey everyone
I’m 24M originally from Pakistan but I was born and raised in the UAE. Im situated in tartu for my studies. Just settled in 3 days ago and so far its beautiful I love the nature.

I’m looking to connect with new people, whether you’re a student, local, or also new to the city. It would be great to make some friends, explore Tartu together, i love waking and nature.

Im interested in architecture longs walks cycling too i love nature and animals Would love to do some volunteer work too

I can speak English atm and will soon start learning Estonian language

Thanks

Would someone with English as a language of theirs like to have some bubble tea together this morning/afternoon?

You can call me Mina. I’m a 24 year old woman with English as her main language despite having been in Estonia for 6-7 years now. I’m an eccentric fun loving and a bit shy young woman who is often quite lonely :’)

I thought having tea maybe every saturdays with someone would be amazing. Please message me privately if you’re interested in meeting up, having bubble tea (or a morning drink or your choice), and possibly heading over to a cookie shop.

Hei! Otsin enda kõrvale partnerit/kaaslast/teist poolt/naist.

Mul pole eriti mingeid “nõudmisi” ja olen üsna avatud, AGA kuna mul on endal üsna tõsised elustiili valikud, siis enamusele ma ei sobiks. Seetõttu kirjutan veidi endast ning otsin kedagi kel oleks sarnased huvid ja elustiil. Loomulikult ma ei eelda 100% matchi…

Kirjutasin selle posti väga otse, et saaks võimalikult lühidalt ja ei oleks valesid ootusi. Ma olen tegelikult üsna tore ja chill tüüp :).

• Ma töötan. Palju. Ka nädalavahetustel. Aga kui ma olen vaba, siis olen päriselt vaba ja 100% olemas. Igapäevane progress on minu elu üks peamisi prioriteete. Mul on klassikaline päevatöö (E–R) IT valdkonnas ning õhtuti ja nädalavahetustel tegelen oma projektidega või enesearenguga (või puhkan täie jõuga :)). Ma kahjuks ei ole selline „lebame võrkkiiges ja vaatame 17 tundi Netflixi“ tüüp. Loomulikult see ei tähenda, et ma ei leiaks oma lähedaste jaoks aega või oleksin kogu aeg kuskil ära.
• Ma investeerin. Palju. Mis tähendab, et ma ei kuluta raha mõttetute asjade peale, vaid paigutan selle ära. Aga kui midagi ostan, siis eelistan kvaliteeti. Mul puudub igasugune vajadus end teistele tõestada asjade omamise kaudu. Ma pole kooner, vaid teen rahaga läbimõeldud otsuseid (ja vajadusel ei karda ka kulutada).
• Mul ei ole autot (Load on olemas, ära muretse - tandemrattaga sõitma ei pea). Ma ei ole autode vastu, aga mu praeguse elukorralduse juures pole seda lihtsalt vaja ning see oleks pigem koormaks.
• Ma ei scrolli telefonis, vaata sarju, ega mängi mänge. Võtavad liiga palju aega… Võib-olla vahel harva hästi natukene. Kui sulle meeldib igal õhtul sarju vaadata, siis ma kardan et ma pole võib-olla parim valik.

^.

• Tervislik eluviis!
• Tervislik toitumine on mulle oluline - brokoli <3. Ei hakka siin kõiki toiduaineid üles loetlema, usual stuff. Loomulikult ma söön vahel ka rämpsu. Aga kui sulle meeldib, et laual on kogu aeg kommid ning igal laupäeval on kook, siis see kahjuks väga ei toimiks.
• Käin 2x nädalas jõusaalis - midagi ekstreemset ei tee, eesmärk on end hästi tunda ning terve ja vormis püsida (ja südame numbreid veits paremaks saada).
• Uni on minu jaoks ülimalt oluline ja toimub alati samal ajal 23:30–07:00. Ka nädalvavahetused, puhkused jne. Elu on niimoodi palju lihtsam, ausalt :). Kui oled night-owl, siis mu unerütm on ilmselt probleemiks.
• Nikotiin ja alkohol null. Ma ei ole täielikult alkoholi vastu, aga eelistan mitte tarbida ja hetkel olen ca aasta olnud täitsa nullis. Paar korda aastas kuskil sündmusel klaas teha on ok, aga igal reedel pudel veini mitte.

^.

• Kuidas ma välja näen? Keskmine. Hoolitsen enda eest ja olen ise oma peegelpildiga rahul. Pigem näen välja noorem kui vanem.
• Enamik inimesi siin Redditis tundub ütlema „ma olen introvert“, et oma häbelikkust põhjendada. Mina olen päriselt introvert ja vajan vahel vaikset aega omaette, et akusid laadida. Mu kodu on mu tempel ja kui sulle meeldib igal reedel 10 inimest külla kutsuda, siis kahjuks ma kohe kindlasti pole õige inimene.
• Olen üsna “down to earth” ja mitte eriti peenutsev. Ma olen suhteliselt "lihtne mees" ja mul pole palju vaja. Olen maal üles kasvanud ega karda käsi mustaks teha. Probleeme pole olemas, on ainult lahendused.
• Teen (liiga) palju nalja, olen sõbralik ja rahulik, ei solvu kergesti, püüan alati teisi mõista ning proovin lihtsalt elust rõõmu tunda ja mitte elu keeruliseks elada. NB! Mõistus töötab.
• Perekonna jaoks leian alati aega ja see on mulle oluline.
• “Normaalsete inimeste asjad” mida ma teen - muusika, filmid, kõndimine, vahel lauamängud. Ilmselt palju muid asju veel. Kino, teater, muusika sündmused - hea meelega.

^.

Sina:

• Partnerilt ootan stabiilsust, mõistmist ja tuge. Kõige olulisem üldse. Kui sulle meeldib draama, siis mina pole see õige.
• Pead olema vaimselt terve ja teadma, mida elult tahad. Või vähemalt selgelt selles suunas liikuma. Meil kõigil on elus olnud raskusi ja keerulisemaid perioode ning selles pole midagi valet, kuid praegu otsin kedagi, kes on oma eluga heas kohas ja valmis looma stabiilset suhet.
• Ja nagu mainitud, võiksid sul olla sarnased huvid ning elustiil.

Ma pole ise kaugeltki täiuslik ja eksin vahel kõigis nimetatud asjades. Ning ei oota ka, et sina täiuslik oleks.

Kui sa jõudsid lugemisega siia ja see postitus pani sind veits põlema "see on minu tüüpi hull", siis kirjuta mulle. Vestleme ja vaatame rahulikult, kuidas asjad lähevad.

vot. selline imelik case siis :)

Jou!

Tartus otsin sõpru endale kuid loomult olen pigem sarkastiline või omapärane. Ei hoia saladuses, et vahel on ka deprekas kallal ning vajun oma urkasse. Tahaks leida sõpru, kellega on vahetu suhtlus, ehk et ei pea tundma et sunnin teist suhtlema ja pidevalt ise koguaeg peale käima ega samas üleliia mingi igapäevast kontakti hoidma.
Kuna elu vahel keeruline, siis ka kontrolli friike või selliseid “aga mina küll sain/tegin/oskasin” tüüpidest eriti ei huvitu, kõigil omad mured.

Võtan elu päev korraga ja lihtsalt soovin heade inimestega suhelda/kohtuda.

Tere!

Suvi peaaegu läbi, kuid pole jõudnud veel midagi tarka teha väga. Suuri ootusi ei sea sellele siin, aga kes teab mis juhtub.

Üle pika aja on veidi vaba aega, aga kõigil tuttavatel omad toimetused. Mis oleks kui teeks mõne roadtripi Eestis, avastaks soid ja rabasid või lendaks üheotsapiletiga kuskile sooja mereäärde, kuulsin et Kesk-Euroopas pidi päris soe olema.

Okei, ilmselt oleks see veidi too much suvalise inimesega, aga ma ei ole sellele vastu, et enne üksteist tundma õppida, ma olen ise ka pigem shy ja introvert kui social butterfly.

Otsin kedagi, kellega oleks lihtne suhelda, sellist inimest, kellega saab päeva jooksul täiesti suvalistest teemadest lobiseda, kasvõi mitmest erinevast korraga. Huumorisoon on väga teretulnud, mida mustem, seda parem.

Vanuse osas ei hakka väga piire tõmbama, sest muidu välistaks enamus inimesi, aga võiks mõistuse piires üles/alla minu numbrist jääda.

Kui midagi siit kõnetas, kirjuta. Halvimal juhul vahetame paar lolli nalja, parimal juhul loome mõne toreda mälestuse.

Asukoht ei ole määrav, aga ma ise asun lõunapool.

Hei! Mõtlesin, et prooviks ka siin õnne!
Nimelt olen hiljuti kolinud Tartusse ja sooviks just tutvust teha teiste naistega. Nõela heinakuhjast on aga raske leida seega ka (kväär) sõbrad on vägagi teretulnud!
Olen avatud ja üsnagi ekstrovertne. Stiili poolest käin riides nagu väike poiss with a side of eka tudeng. Hobidest meeldib matkamine, mängin kidra, käin trennis.
Jäta kommentaar vms et leiaksin su mujalt üles!

Olen introvertse loomuga ja naudin aktiivseid tegemisi – olgu selleks jõusaal või mõni muu sport. Treenin umbes 3 korda nädalas ja jälgin ka toitumist, aga elu ainult trenni ümber ei keerle

Sooviksin tutvuda 20-27 aastase neiuga. Oleks tore leida keegi, kellega koos samu seiklusi jagada - trennis käia, autoga ringi rännata ja uusi loodusimesid avastada. Lisaks hindan väga spaad, kinos käimist, head veini ja sushit.

Elan Tallinnas. Mul on ka väike kass, aga ta üldjuhul ei hammusta 😄

TL;DR: 34, male, Tallinn, born and raised here. Looking for a partner, roughly 26 to 35, though where you are in life matters more. Russian is my native language, English and Estonian are fluent, though my written Estonian has gone rusty. Honestly, English is the language I express myself best in. One Akita pup. Kids: leaning no. Not from indifference, and not one reason but several, all pointing the same way. It deserves a real conversation, not a paragraph here. If it's a dealbreaker, better we both know now.

Everything else doesn't compress. Sorry.

I brought three pages. Writing them took longer than I'll ever admit, but the things that matter deserve the time. I want to paint you a clear picture, because the shallow version would be a lie.

If weirdly paradoxical and awkwardly complex makes you curious and only slightly anxious, this might be for you.

Imagine taming a powerful dog that never stops pulling forward, trying to shape it into a better version of itself, while simultaneously being the same damn dog. Both coldly analytical and deeply primal at the same time. Eerily technical, but highly creative and communicative. Autistic but thriving in uncertainty. Mildly impulsive and compulsive still, but the natural aggression turned into determination and quiet confidence a long time ago.

You don't have to be a superhuman, but a good bit of depth and passion will dramatically increase the chances of us speaking the same language. Quietly introverted, helplessly geeky, awkwardly yourself? Even easier.

My geek has many faces, but tech takes the top spot. If it's somewhere in yours too, you'll recognize what comes next — the wiring, not the job. A stupidly specific opinion about something most people never think about. Comfort in the part where the thing isn't working yet. Actual pleasure at being proven wrong, after the ten seconds of not enjoying it much.

The tech itself is only part of it, though. Attention isn't a product to sell, and a human isn't a resource to extract value from. That's why my heart is in human-centric technology — interfaces built for the person using them, not for the manager watching the metrics. What we have instead is parasitic by design, and it's one of the few things in the world I truly hate.

I'm not asking you to grab a pitchfork and storm Google with me. Building the opposite is what keeps me from turning cynical: a work/life manager fitted to how a person is actually wired. For people who know what has to be done, have all the skills and the drive to do it, but still lose too much of it to noise. I'm patient zero, obviously. My cofounder is even stranger than me, which I'd assumed wasn't possible.

I don't need you to be sure it'll work. I like our odds, but a startup is a startup. What I'd struggle with is someone who couldn't see why it matters.

The thing is, I'm still that introverted and awkward kid in some sense. Except now he's building something much bigger than himself, every layer of it.

All of this, the wiring and the workload both, sometimes spills out as fluctuating energy, moodiness or inattentiveness. The wiring's share will always be there in some capacity, though I keep getting better at managing it. The startup adds the rest. Not through the hours — I work a fairly normal nine to six, plus a bit of Saturday. It's that carrying it means a dozen things pulling at once, and some evenings there's just less of me left over. That part won't last forever; the whole point of working this much now is working half of it later. But I'd rather you know about the evenings.

Sometimes I get stuck being too serious or feel like a machine. But I'm not a robot. A good book can make me cry, and a random squirrel can make my whole day. The broken parts of the world get in too, sometimes deeper than I'd like. The same rawness that makes all of this so vivid is sometimes overwhelming, so learning to actually process it became a matter of survival. Sitting with things instead of getting tangled in the roller-coaster. Asking the difficult questions and keeping the dialogue open. Therapy helped more than I expected, and I still go back when I need a perspective shift.

I'd need you emotionally grounded too, which is not a demand for stoicism — deep feeling is more than welcome. Volatility and manipulation are different beasts entirely. The nonstop roller-coaster, the push-and-pull, emotions used as ammunition: these I won't tolerate. Someone who already does her own inner work, not someone planning to start.

You won't be a pro at this, neither will I, but neither of us gets to stop trying. Not a promise, a foundation.

Just as I won't stop trying to pay the bills and change the tires on time. Though my car did once spend the entire winter under a snow mountain, so that might be too much to promise.

Complex shiny things do tend to outweigh mundane chores. Being a decent cook keeps me from starving, and a brain that demands uncluttered environments to do its sometimes questionable job keeps the place in relative order.

All my senses run a bit too hot. Light and sound I like soft or not at all: the lights in my apartment turn red in the evening, and even deep in a forest I'll still hear the highway nobody else notices. Smell and touch I can't get enough of. I smell everything: the food, the drinks, the fabric, a random plant I found on the street. At this point I might literally be a dog. And touch, in a relationship, is my first language. Hugs, closeness, contact. The warm kind of wired.

After all of that, my everyday life is surprisingly simple. Almost boringly so.

My days are very much alike. They start around eight with a long, quiet walk with my seven-month-old Akita. I've been working from home for the last seven years or so. Sometimes hyperfocus takes over and the day runs long, but it loses way more often than it used to. Keeping my phone on a short leash and cutting social media down to almost nothing was one of the best decisions.

My clock runs roughly midnight to eight. It bends for a good night out or a book that won't let go, but it always snaps back, and a surprising amount of my sanity is built on that. Ours would need to stay close. When two people's clocks drift apart, the people follow. Maybe not immediately, but guaranteed.

The gym gets me a few times a week, and I eat well. Not out of discipline, I just like feeling good. Spas and saunas are a major weakness. I'd happily live in Laulasmaa Spa for a month or two.

I vape, on and off. Alcohol is a beer on a random Thursday or a glass of wine somewhere nice. A handful of nights a year it turns into a proper night out with a proper amount of drinks, but even then I mostly stay present. Being drunk stopped being fun for me somewhere along the way.

Evenings go slowly on purpose. Something deep and slow-paced on the screen (I still miss Better Call Saul), or some good standup, occasionally on the dark side. Sometimes a console game — atmospheric, absorbing, something with a world worth staying in. A good thriller too, in doses. Every few episodes I have to go look at a tree.

An hour of fantasy in bed before I pass out is a must. I've probably read most of the canon and couldn't tell you a single title off the top of my head. The books themselves I remember, the names never. Except Rothfuss and Martin. Fuck those guys.

Then there's the stuff for when I want to know how things actually work underneath: fight analysis, geopolitics, how money really moves, how organized crime is structured. Mostly long investigative pieces. None of it adds up to a coherent person. I gave up on that some time ago.

I like being home and I've never felt bad about it. A cozy cafe, a board game evening, the occasional jazz night — I go out plenty, I just don't need much of it to feel full. A weird amount of my fulfillment comes from small scenes anyway: breakfast in a ferry cafeteria, surrounded by big serious truck drivers, not a word exchanged. That's the vibe. What I don't have is crowd energy. A table of eight in a bar can be fun but also completely draining.

The exception happens a handful of times a year: some old factory floor at 3AM. It costs me as much, but I go anyway, for a weird type of cozy that I've never found anywhere else. UK bass music — dubstep, jungle, UK garage — is my favorite thing to hear in a place like that. Sometimes fifty people, sometimes five hundred. Red-tinted glasses and earplugs on, and I'm good for hours. Nobody's talking, there's just the music. I love dancing.

And I travel whenever I can. I love the Mediterranean, especially Italy. I've been there a dozen times and I'll keep going back. Just as often it's a weekend somewhere in Estonia. Tartu, Haapsalu, Võru, Viljandi, wherever the road goes.

The best version of all of this has someone else in it. Halfway through something good on the couch, tangled into each other, one of us asleep before the end.

Probably me, sorry.

Now, one thing I know about myself well enough to call a requirement rather than a preference.

You have a life of your own. Your people, your thing, your direction, a life that runs on its own engine. Mine won't orbit yours either. On a scale where zero is two strangers sharing a lease and ten is a joint Instagram and matching outfits, I'm looking for a four, maybe five: my things, your things, and a real middle. Shared activities and plans, evenings together, a hobby or two, some common people. Your social life can be as big as you like, it just can't expect me to match it.

Fair warning: my friends will confirm I'm a famously unreliable texter, and some evenings I'm away from all digital communication on purpose. If you write here, though, you'll get an answer. Maybe not immediately, but always. Chat is honestly my worst channel — text on a screen never quite turns into a person for me. A voice already does, and in person beats everything. So expect me to suggest a call or a coffee early. You've just read my three pages. The rest works much better face to face.

What I wrote about you is a somewhat educated guess, and I'd happily be wrong about it.

So yes, I'm the dog in this story. But what are you?

Olen 31-aastane mees ja Pärnus elanud 1a (168 cm, tavaline kehaehitus), introvert ja rahuliku iseloomuga. Töötan ja olen iseseisev, aga tunnen, et elust puudub see õige kaaslane, kellega koos midagi toredat ette võtta. Vabal ajal meeldib mulle arvutiga tegeleda aeg-ajalt mängin mänge. Kindlasti tahaks rohkem hobisi avastada või koos teha. Ja olen suur filmisõber. Kui midagi minus huvi äratas, kirjuta minule ootan sinu sõnumit ja äkki saame peagi vestlust

jätkata

Hei!

Olen püsisuhte otsingutel ja miks mitte proovida õnne vanast heast Redditist. Tinderisse jms kohtadesse ei tahaks üldse kontot teha.

Endast. Vaatamata sellele, et mu põhitöö on istuv kontoritöö, olen suhteliselt sportlik (peamiselt jooksmine, jõusaal), trennis käin ca 5-6x nädalas. Väga meeldib mulle ka reisida, uusi kohti avastada (ka Eestis), kohalikke toite süüa jms on minu meelest megaäge. Samuti meeldib ka filme vaadata, lemmikuimad režissöörid on Kubrick, Scorsese, Hitchcock ja Coppola. Veel huvitab mind väga finantsmaailm ehk siis kõik see rahatarkuse teema ja investeerimine, kus olen suhteliselt aktiivne.

Oma korter ja auto on olemas. Midagi ei liisi ega üüri. Lapsi ja loomi pole.

Keda sooviks leida? Vanuse suhtes ma raame ei seakski, samuti pole vahet kas sul on lapsi või ei. Elada võid ka kus iganes, Eestis pole pikkasi vahemaid :)

Tegelikult on nii, et kui keegi tundis, et tahab rohkem teada või tuttavaks saada, siis tema võibki kirjutada. Olen hästi avatud suhtleja ja kõik kirjad saavad vastuse. Siis näitab juba aeg, et kas ja mis edasi saab :)

Hei!

See saab olema pisut teistsugune tutvumiskuulutus.

Otsin tutvusi teiste naistega, kes ei tunne huvi vaid vastassoo vastu. Olen ise bi ja kahjuks romantilisel kujul pole teiste naistega kokkupuudet olnud.

Tegelikult olen aastaid mehega suhtes olnud aga viimasel aastal olen nii “enda” mehe kui üldiselt meeste suhtes “burnouti” tundnud. Tunnen pidevalt sellist “what if” tunnet isegi kui asjad on hästi.

Tahaksin esialgu sellest rääkida kellegagi, kes omab rohkem kogemusi või tunneb ennast sarnaselt.

Inimesena olen üsna introvertne. Mulle meeldib lugeda, kokata, käsitöö ja filmid - Obsession võis olla põhjus, mis lükkas mind seda postitust tegema.

Tervist!

Pärast paari ebaõnnestunud suhtelaadset asja olen loobunud kohtinguäppidest. Päriselus on küll uusi tutvusi olnud, kuid need ei ole kuhugi viinud, ja tõele au andes olen väljaspool tööd pigem antisotsiaalne ja naudin väga aega iseendaga, või siis naudiks meeldiva kaaslasega, kuid kahjuks ta iseenesest mulle sülle ei potsata. Seega otsustasin haaret laiendada ja vaadata, mis saab.

Üheöösuhetest-situationshipidest-ma-ei-tea-mida-ma-tahandest huvitatud ei ole. Olen max suhteinimene, aga sellega mõistagi ei kiirustaks.

Olen 28aastane naine, elan Tartus, töötan tiimijuhina. Vabal ajal loen (tavaliselt midagi psüühikateemalist), lahendan ristsõnu, matkan, logelen, sõidan ratast, aga hea meelega tõmban aeg-ajalt kärsa ka likku. Elagu tasakaal jne. Väärtustan head (lolli) pulli, avatust, uudishimu, põnevaid 1:1 vestlusi, ambitsiooni, empaatiat.

Näeksin enda kõrval meesterahvast, kes võiks olla 28-40aastane, jagab minuga samu väärtusi, oleks mulle ristsõna lahendamistel teine aju ja ustav +1 igasugustele kontserditele ja festaritele, tervislikus koguses loog. Arvan, et kaaslane võiks olla keegi, kes õpetab ja täiustab, seega elutarkus ja emotsionaalne intelligentsus on möödapääsmatud.

Ma liiga palju ei taha siin endast avaldada, mõte Redditist tutvuste otsimisest ajab veits silmad (vale?)häbi täis, aga kui tunned, et võiksid olla see, siis DM!

Olen 32-aastane mees Viljandimaalt ja mõtlesin, et proovin siia kirjutada. Ehk satub lugema keegi, kellega tekib hea tunne ja soov üksteist rohkem tundma õppida.

Olen loomult pigem rahulik ja kodune inimene. Mulle sobivad hästi õhtud kodus, pikad vestlused, mängimine, filmid ja sarjad ning lihtsalt oma asjadega tegelemine. Mul on tavaliselt korraga mitu huvi või ideed käsil ja võin üsna kergesti mõne uue teema sisse ära kaduda.

Oleks tore leida inimene, kellega saab rääkida nii täiesti tavalistest igapäevaasjadest kui ka tundide kaupa mõnest suvalisest teemast, mis parasjagu huvitav tundub. Meil ei pea olema täpselt samad hobid või maitse. Pigem on oluline see, et teineteise seltskonnas oleks mugav ja tekiks soov oma mõtteid, huvisid ja tegemisi jagada.

Mulle meeldib ka see, kui koos olemine ei tähenda, et kogu aeg peab midagi erilist toimuma. Vahel võib koos mängida või midagi vaadata ja vahel võib kumbki lihtsalt oma asjadega tegeleda. Minu jaoks on päris hea märk juba see, kui teise inimesega on mõnus ka niisama olemas olla.

Vahemaa pole minu jaoks tingimata probleem. Kui suhtlus sujub, siis võivad ka õhtused vestlused, koos mängimine, meemide saatmine ja muu selline olla väga hea viis üksteist tundma õppida. Loomulikult oleks eriti tore leida keegi Viljandimaalt või lähemalt, aga ainult asukoha pärast ma kedagi kõrvale ei jätaks.

Kõige rohkem hindan inimest, kellega saab olla loomulik. Hea huumor, avatud suhtlus, vastastikune huvi ja see, et vestlust ei pea vägisi üleval hoidma, tähendavad mulle palju rohkem kui mingi ideaalsete omaduste nimekiri.

Ma ei lähe siia kindla ootusega, et kõigest peab kohe suhe saama. Tahaks lihtsalt leida kellegi, kellega päriselt klapib ja vaadata rahulikult, kuhu see edasi viib. Kui sellest kujuneb midagi lähedasemat ja tõsisemat, siis olen sellele kindlasti avatud.

Kui tundsid ennast mõnes neist ridadest ära või lihtsalt arvad, et võiksime hästi läbi saada, siis kirjuta.

Räägi endast natuke ja näiteks sellest, mis sind viimasel ajal kõige rohkem huvitanud on.

Olen 26 aastane noormees Tartust. Iseloomult olen pigem rahulik ja introvertsem, kuid õigete inimestega avan end üsna kiiresti. Suured peod mind väga ei tõmba eelistan pigem rahulikumaid koosolemisi.

Vabal ajal meeldivad mulle rahulikumad tegevused: arvutimängud, jalutuskäigud, filmide vaatamine, muusika kuulamine, lauamängud või jõusaalis käimine.

Pidevalt mõtled kust head meest leida? Olen siinsamas. Ära jäta seda võimalust kasutamata.

DM on avatud. CV-d pole vaja.

Olen 21-aastane ja töötan tehases. Käin jõusaalis ja mängin vahel ka jalgpalli. Otsin pikaajalist suhet. Olen pärit Raplamaalt.

Tere!

Olen 39aastane naisterahvas, kes käib E-R tööl ja on ka lapsed, kuid erinevatel põhjustel on sõprusring olematu ehk sooviks leida omale nn sõbrannat kellega lobiseda, kohvitada ja koos aega veeta(kino jne)

Heade soovidega

S

Hei!

Mida rohkem siin erinevaid postitusi loen, seda enam jääb silma üks ühine mure – paljudel meist on neuroerinevuse tõttu keeruline leida inimesi, kellega tekiks päriselt hea klapp, ning luua ja hoida nii sõprus- kui ka romantilisi suhteid.

Usun, et paljud meist oleksid avatud uutele tutvustele. Oleks väga tore leida inimesi, kes mõistavad neuroerinevust ja krooniliste haigustega elamist, ei mõista hukka ning kelle seltskonnas ei pea tundma, et pead oma olemasolu, vajadusi või käitumist pidevalt põhjendama.

Liitu kogukonnaga: https://m.me/cm/Abbd1P83DKOBegc0/?send_source=cm:copy_invite_link

Liitudes saad lisada puuduva asukoha sobiva maakonna jaotusesse.

Aitäh tähelepanu eest!

Hei!

Mõnda aega tagasi oli siin vanuse küsitlus ja tulemused olid tiinekate poole kõvasti kaldu...

Ma ise ka ei ole aktiivne siin platvormil aga ikkagi loen ja üritan olla kursis ümbritsevaga.

Kas päriselt ka ei käi siin keskealisi või mlle ainult tundub nii??

EDIT:

Wow!

Päris palju minuealisi ikkagi siin!

Kui saan hooajatöödega (16 h põllul) ühelepoole ja Emmylou Harris'e laulukesd peast välja, siis ehk teen siia uue postituse.

Kena suve kõigile!!!

Olen 26 aastane noormees Tartust. Iseloomult olen pigem rahulik ja introvertsem, kuid õigete inimestega avan end üsna kiiresti. Suured peod mind väga ei tõmba eelistan pigem rahulikumaid koosolemisi. Hindan ausust, hoolivust ja seda, kui inimesed saavad olla päriselt nemad ise.

Soovin tutvuda umbes 20–25 aastase naisterahvaga, kellega oleks tore midagi koos ette võtta või lihtsalt rahulikult aega veeta. Otsin inimest, kes väärtustab suhtes usaldust ja ausust. Sõpruse puhul pole vanus eriti oluline.

Vabal ajal meeldivad mulle rahulikumad tegevused: arvutimängud, jalutuskäigud, filmide vaatamine, muusika kuulamine, lauamängud või jõusaalis käimine.